Avalik manifest: tehnoloogilise innovatsiooni kõrval ei tohi unustada Eesti-uuringute rahastamist

Täna avaldas kuus humanitaarteaduslikku asutust koos kümnete alla kirjutanud organisatsioonidega avaliku manifesti, et juhtida tähelepanu Eesti teaduse alarahastatusele, aga eriti Eesti-uuringute vaeslapse rolli jäämisele. Loe lähemalt siin.  

Otseülekanne humanitaaria mitterahastamise teemal

ERRi kultuuriportaal: Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 15 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis Roosikrantsi 6 Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi eestvedamisel vestlusring “Hing paelaga kaelas”, milles käsitletakse eestikeelse humanitaaria olukorda ja väljavaateid praeguse teadusrahastuse süsteemi jätkudes. ERR kultuuriportaal kannab sündmuse…

Komi keele oskajate vähesus pärsib komikeelse teaduse arengut

Komi kultuurikeskus Sõktõvkaris käivitas komi keele kasutusvaldkondi käsitleva ümarlaudade sarja. Esimese teemana tuli aruteluks komi keele kasutus ja keeleoskajate vähesus teadussfääris. Komi ajaloo-, keele- ja kirjanduse instituudi teadlane Aleksei Rassõhajev rääkis rahvuskaadri problemist. Ta rõhutas, et iga aastaga väheneb kooliõpilaste…

Kaks kaljujooniste uurimiskeskust ühendatakse muuseumiks

Kaljujooniste muuseum, milleks ühendatakse kaks Šuomua (Sorokka-Belomorski) ja Pudooži rajoonis tegutsevat uurimiskeskust, kavatsetakse avada 2020. aastal. Muuseumisse kavandatakse ehitada kaljujooniseid kaitsvad paviljonid, külalistemaja ning avada eraldi külastajatele mõeldud alad. Muuseumi baasiks kujuneb Šuomua kaljujooniste munitsipaalmuuseum, mille territooriumil asuvate Zalavruga kaljujooniste…

Saami ühendus võitis Rootsi kohtus õiguse ise jahti ja kalapüüki korraldada

Rootsi ülemkohus andis täna riigi põhjaosas elavate saamide ühendusele õiguse korraldada ise jahti ja kalapüüki. Kohtuotsus lõi Rootsi põliselanike õiguste kaitse pretsedendi. Girjase saamid said eksklusiivse õiguse hallata küttimis- ja kalapüügiõigusi saamide traditsioonilistel aladel. Kohus rõhutas, et riigil, kellele maa…

Palju õnne M. A. Castréni Selts!

Fenno-Ugria soovib südamlikult palju õnne sünnipäevaks M. A. Castréni Seltsile, mis tähistab 30ndat juubelit! Castréni Selts on Soome hõimuliikumise alustala ning Fenno-Ugria tähtsaim koostööpartner Soomes! Kuigi ametlik sünnipäevapidu tuleb alles sügisel, hõimupäeval, soovime seltsile siiski õnne juba praegu! M. A….

Kordelini abiraha taotlusi saab esitada kuni 31. jaanuarini

Kordelini abiraha toetused on stipendiumid, mis on mõeldud soome-ugri keelte uurijatele ja soome kirjanduse tõlkijatele Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti Fond Fond toetab Eestis tehtavat eesti ja teiste soome-ugri keelte alast uurimistööd ning soome kirjanduse tõlkimist eesti keelde. Stipendiumiga toetatakse peamiselt väitekirjade lõpetamist ning kaetakse seminari- ja konverentsikulusid. …

Lahkusid kaks mari kultuuriaktivisti

Jaak Prozes: Oleme väga kurvad, sest mõlemad lahkunud Moskva mari kaasmaalaskonna juhid olid suured Eesti sõbrad, kartmatud oma rahva keeleliste ja kultuuriliste huvide eest seisjad. Meid nad aitasid heade nõuannetega ja olid omamoodi Mari-Eesti kultuurisillaks. Paljud mari folklooriansamblid jõudsid tänu…

Udmurdimaal tähistatakse rahvusvahelist pelmeenipäeva

Udmurdimaal tähistatakse 1-8 veebrauarini  erinevate sündmustega Rahvusvahelist pelmeenipäeva. Seekord tutvustatakse Ižkari (Iževsk) majahoovides vanu udmurdi mänge, mida on mugandatud tänapäevaste oludega.  Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 14.01.2020)

Uurijad lõpetasid Albert Razini juhtumi süüdlase puutumise tõttu

Uurijad lõpetasid udmurt Albert Razini enesüütamist puudutava kriminaalasja uurimise, kuna nad ei tuvastanud süüdlast. Kriminaalasi oli algatud 10. septembril Udmurdimaa parlamendihoone ees ennast süüdanud teenelise udmurdi teadlse enesüütamise asjus, paragrahvi alusel, mis puudutas teadlase enesetapule kaasa aitamist. Lugege lähemalt siin…

Aasta esimeses hõimuklubis tuleb juttu soome-ugri rahvaste pildilisest kujutamisest

PRESSITEADE: Kolmapäeval, 22. jaanuaril 2020 kell 17.00 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) kevadhooaja esimene Fenno-Ugria hõimuklubi, kus ajaloolane Linda Kaljundi (Tallinna Ülikool) räägib sellest, kuidas kujunes soome-ugri rahvaste pildilise kujutamise traditsioon Vene tsaaririigis. Juttu tuleb sellest,…

В Удмуртии "звездой" быть не принято!

Богдан Анфиногенов о творчестве и удмуртском характере.  Поэт, музыкант, исполнитель, сотрудник Дома Дружбы народов в Ижевске Богдан Анфиногенов широкой публике стал известен несколько лет назад, когда снял клип на песню “Супер удмурты”. О национальном и сокровенном – в интервью “НацАкценту”. …

Soosaar ja Tsõkarev alustasid tööd ÜRO põlisrahvaste foorumis

Käesoleva aasta 1. jaanuarist alustasid ÜRO Põlisrahvaste foorumis (United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues) tööd uued eksperdid. Samas grupis alustasid tööd Eesti esindaja Sven-Erik Soosaar, kes on ühtlasi ka MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige ja Karjala rahvusaktivist Aleksei Tsõkarev. Teine…

Lüüdi-karjala keele kursusi hakatakse toetama Karjala Vabariigi eelarvest

Lüüdi-karjala keele kursusi hakatakse toetama Karjala Vabariigi eelarvest. Kursused on õppijaile tasuta. Lüüdikarjala keelt valdab u 3000 inimest. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 14.01.2020).

Udmurt määrati Vene konstitutsiooni töörühma liikmeks

Udmurdi rahvusest Venemaa rahvuste assamblee president Svetlana Smirnova määrati Vene Föderatsiooni konstitutsiooni muudatusi tegeva töörühma liikmeks. Tema sõnul puudutavad parandusi rahvussuhteid. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 16.01.2020).

Venemaa määras MTÜ-de finantseerimise korra

Venemaa määras rahvussuhetega tegelevate MTÜ-de riikliku finantseerimise korra. Lugege lähemalt siin (nazzaccent.ru, 28.12.2019).

Arved Breidaks: Putini pidu Tartus

Võimalus, et juulis Tartus toimuvast soome-ugri rahvaste kongressist võtab osa ka Venemaa president Vladimir Putin, on paljud kihevile ajanud. Ühelt poolt võiks tema külaskäik justkui tähistada uut lehekülge Eesti-Vene suhetes. Teisalt ei saa mööda vaadata faktist, et Putini Venemaal käib…

Murmanski oblasti justiitsministeerium loobus varasematest süüdistustest Saamide pärandi fondi vastu

Häid uudiseid saamidelt: Murmanski oblasti justiitsministeerium loobus varasematest süüdistustest Saamide pärandi fondi vastu, milles kodanikuühendus taheti tunnistada välisagendiks. Süüdistused tehti, kuna märtsis oli fond kaevanud ÜRO-sse, et Murmnaski oblasti saamide õigusi rikutakse. Saamid pöördusid ÜRO poole peale seda kui kohalik…

Valner Valme: keelele lüüakse hingekella?

Praeguste humanitaariale kahjulike rahastusotsuste mõju ei ole ainult tänases päevas, aga pikem, sest kultuuriuurimise alarahastus kahandab ka sellealast järelkasvu, kes läheb õppima välismaale, ütleb Valner Valme Vikerraadio päevakommentaaris. Viimasel ajal tuleb järjest avalikuks ilminguid, mille üldpildiks kujuneb, et Eesti riigis…

Udmurdimaal tähistatakse Kuzebai Gerdi sünniaastapäeva

14. jaanuaril tähistati Ižkaris (Iževsk) Udmurdimaal sealse kuulsa luuletaja Kuzebai Gerdi 122. sünniaastapäeva. Gerdi ausamba juurde asetati lilled ja udmurdi poeedid lugesid samba juures Gerdi luulet. Udmurdi rahvusmuuseumis toimus ekskursioon ja tutvustati ekspositsiooni „Udmurdimaa. XX sajand“. Järgnes kirjanduslik arutelu „Sõna…

90 aastat mordvalaste enesemääramisest

10. jaanuaril möödus 90 aastat Mordva autonoomase oblasti asutamisest. Kuidas ersadel ja mokšadel aga tegelikult läheb, sellest kirjutab lähemalt Jaak Prozes. Mordva autonoomne oblast moodustati aastail 1928-1929 eksisteerinud Mordva ringkonna asemel 1930. 1934. aastal nimetati oblast ümber vabariigiks. Toimusid ka…

Kuhu kadus õigus õppida karjala keelt?

Vanas Karjala külas Vieljärvis (Vedlozero) asuvas lasteaias Linduine pole juba teist aastat spetsialisti, kes oskaks karjala keelt ja õpetaks seda lastele. Vaatamata Venemaa föderaalsele kui ka põhiseaduslikule õigusele õppida ka emakeelt, ei õpetata selles lasteaias, kus käivad kohalike karjalaste lapsed,…

Tuuli Reinsoo: rahvaluulearhiivis on meie lähtekood ja teie tahate serverid välja lülitada

Et kultuur ja teadus on elujõulised ja suudavad leida mooduseid ellu jääda ka praegu valitseva, ma ütleks, vaimse kiusamise õhkkonnas, selles ma üldse ei kahtle, oleme hullematki näinud, ütleb 2016. aasta Eesti Vabariigi Presidendi Rahvaluulepreemia laureaat Tuuli Reinsoo. “Aga peaks olema…

Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine

Eesti Kirjandusmuuseum jäi eelmise aasta taotlusvoorus ilma Eesti Teadusagentuuride uurimistoetustest. Grandirahast ilmajäämine paneb kirjandusmuuseumi raskesse olukorda, mis päädib töökorralduste muudatustega ning tõenäoliselt ka koondamistega. Eesti Teadusagentuuride uurimistoetusi said protsentuaalselt kõige vähem humanitaar ja sotsiaalvaldkond. Kehvasti läks ka Eesti Kirjandusmuuseumi teadlastel,…

Kakskeelsus ja keelepoliitika võru-eesti näitel

Sulev Iva kirjutas Sirbis: “Eestis ja Euroopas tuleb soosida ja väärtustada senisest rohkem mitmekeelsust ning keskenduda ennekõike väiksematele, eriti omamaistele ohustatud põliskeeltele.” Kes peab eesti keelt n-ö väikseks keeleks, sel tasub meeles pidada, et suurem osa maailma keeltest on palju…

Arved Breidaks: Putini pidu Tartus

Postimees: Võimalus, et juulis Tartus toimuvast soome-ugri rahvaste kongressist võtab osa ka Venemaa president Vladimir Putin, on paljud kihevile ajanud. Ühelt poolt võiks tema külaskäik justkui tähistada uut lehekülge Eesti-Vene suhetes. Teisalt ei saa mööda vaadata faktist, et Putini Venemaal…

Aado Lintrop mõtiskleb, kuidas Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlased jäid ilma teadusrahadeta

Oma blogis kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aado Lintrop: “Täna mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi, koondamisteadet seni veel kätte antud pole, aga küll see tuleb, sest palju muid võimalusi, kui…

Soome-ugri juurtega Putini visiit Eestisse võiks Venemaa hõimlased vabastada hirmu painest

Juba pool aastat enne soome-ugri rahvaste maailmakongressi Tartus on selle tähtteemaks tõusnud Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalik osalemine. Miks, selgitab hõimuliikumise spetsialist, Fenno-Ugria asutuse nõunik Jaak Prozes. Millest nii suur huvi Putini osalemise vastu? Ta pole Eestis käinud Venemaa presidendina,…

Kauksi Ülle: Looduse hävitamise järel kaob ka keel

Lõuna-Eesti Postimees: Võru-seto kirjanik Kauksi Ülle vaatab murega, kuidas kas piitsa ähvardusel või präänikuga meelitamisel unustavad soome-ugri rahvad oma põliskeele ning lõikavad harvesteriga läbi oma juured. Lugege lähemalt siin. (Arved, Breidaks, Lõuna-Eesti Postimees, 10.01.2020)

Kümme organisatsiooni asutasid Eesti põliskeelte koostöökogu

Kümme põliskeelte ja -rahvaste edendamisega tegelevat organisatsiooni on asutanud Eesti põliskeelte koostöökogu, aitamaks kaasa võru, seto, mulgi ja kihnu keele säilimisele ning arengule. Vastasutatud koostöökogu keskseks tegevuseks saab olema Eesti põliskeelte kogukondade huvikaitse Eestis, Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides, sh…

Teleajakiri "Soome-ugri maailm" tutvustas ka juunis toimuvat maailmakongressi

Juba 1993. aastast toimib Venemaa soome-ugri televisioone ühendav, kord kuus eetrisse minev teleajakiri “Soome-ugri maailm”. Praeguseks on eetrisse läinud 268 saadet. Paraku on nii, et sellest Eestis midagi eriti ei teata, aga võiks. Sedapuhku tutvustatakse aastavahetuse- ja näärikombestikku, aga soovitakse…

Suur Lipulugu. Jaak Prozes: „Kindlasti võiks soome-ugrilaste ühislipul olla suurem roll!”

Tänases, 2020. aasta 8. jaanuari Maalehes ilmus Rein Siku artikkel soome-ugri lipust. Kas seda võiks kasutada tihemini? Eesti ühe tuntuima soome-ugri asjatundja arvates tuleks hõimurahvate lippe kui identiteeti loovaid sümboleid hoopis julgemini ka läheneval maailmakongressil kasutada. Soome-ugri rahvaste VIII maailmakongress…

Soome-ugri kultuuripealinn on tänavu Miškan

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutas lähemalt selle aasta soome-ugri kultuuripealinn Miškanist, mis asub Baškortostanis. 6. jaanuaril anti Soome-ugri kultuuripealinna tiitel pidulikult üle Miškani ( vene k. Miškino) asulale, mis on Baškortostanis elavate idamaride suurim keskus. Kokku elab rajoonikeskuses üle 6000…

Fotod Baškiiriast: marikeelne Miškino küla sai soome-ugri maailma kultuuripealinnaks

Rein Sikk Maalehest kirjutas, et Eestist 2300 kilomeetri kaugusel asuvas 6000 elanikuga Miškino külas algas soome-ugri kultuuripealinna aasta, Eestit esindas avapidustustel Rieka Hõrn Setomaalt.   Baškiirias asuv 6000 elanikuga Miškino küla alustas tegevust 25miljonilise soome-ugri maailma kultuuripealinnana. Selle kinnituseks anti neile üle kultuuripealinna sümbol-lind, mis rändab…

Vepsa animismi igavene voolavus

Madis Arukask ja Eva Saar kirjutasid Sirbis vepslaste animismist. “Palveloitse, millega metsas, kalavetel või elamises asuvaid vaime lepitada, mõistab iga vepslane veel nüüdki.” Täispikka artiklit saab lugeda SIIN (Madis Arukask, Eva Saar, SIRP, 20.12.2019). Vepslased on kõige idapoolsemad läänemeresoomlased. Üle tuhande aasta tagasi…