Jäta menüü vahele

Lüüdid

Sõna lüüdi tuleneb vene sõnast ljudi ehk inimesed.

Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka. Sõna lüüdi tuleneb vene sõnast ljudi (inimesed).

Et lüüdid on omaette rahvas, arvavad Soomes tegutsev Lüüdi Selts ja Küjärvelt pärit Miikul Pahomov. Luuletaja ja keeleteadlane Pahomov on kirjutanud palju nii teaduslikke artikleid kui publitsistikat, tõestamaks, et lüüdi on omaette keel. Lisaks on ta viljakas luuletaja, nii et ta on kirjutanud ka märgatava osa lüüdi kirjandusest.

Keel

Lüüdi keelt võib pidada karjala keele murdeks või omaette keeleks. Lüüdilasi on umbes 10 000 ning neist 3000 räägib lüüdi keelt emakeelena. Keelt räägitakse Karjala vabariigi idaosas Petroskoi läheduses Äänisjärve ääres.

Lüüdi keel jaguneb kolmeks murdeks: põhjalüüdi, kesklüüdi ja Küjärve lüüdi.