Jäta menüü vahele

Setod

Alates 2009. aastast kuulub seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Nimetused

Setod ehk setukesed (ka setud, setu keeles setoq või setokõsõq) on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setomaal.

Arvukus

2002. aasta rahvaloenduse andmeil määratles Venemaal end setona 197 inimest, 2010. aastal aga juba 214 inimest. Eesti ajaloolisel Setomaal elab ligikaudu 2000 ning mujal Eestis 15 000–20 000 setot.

Keel ja usk

Setod on eristuva identiteedi ja oma keelega rahvusrühm. Seto keelt võib kuulda Lõuna-Eesti idaosas ja Venemaal Petseri ümbruses. Nad räägivad võro murdele või võro keelele lähedast seto murret või seto keelt (üks lõunaeesti keeltest), milles on palju vene mõjusid. Erinevalt enamikust eestlastest on setud õigeusklikud, kuid säilinud on ka paganlikke uskumus

Asualad

Tänapäeval elab suur osa setosid Tartus ja Tallinnas. Kuid setode traditsioonilise elupiirkonna Lõuna-Eestis ja Petserimaal jagab praegu kaheks Eesti-Vene piir. 1920. aastal sõlmitud Tartu rahu järgi kuulus kogu setode piirkond Eesti Vabariigile. Pärast Teist maailmasõda jagati setode maa aga Eesti NSV ja Vene NSFV vahel ära, pärast 1991. aastat jäi osa setosid Venemaa poolele riigipiiri Petseri rajooni. Sellest ajast on piiriprobleem setode eluga kaasas käinud, ka praegu põhjustab riigipiir setodele palju probleeme ning ohustab seto traditsioonilise kultuuri püsimajäämist.

Rahvus või mitte?

2010. aastal tunnustas Venemaa valitsus setosid 46. rahvusena väikesearvulise põlisrahvana, mis võimaldab neile sotsiaalseid lisagarantiisid ja riigipoolset toetust. Peaminister Vladimir Putini allkirja kandvas otsuses on ära märgitud ka setode nime mõlemad kirjapildid “setu” ja “seto”. Enamus Eesti setodest peavad ennast aga rahvana osaks eestlastest. Vene võimud on toonitanud, et setode hulk on tänu nende toetamisele suurenenud kaheksa aastaga 8,6% võrra. Reaalsuses tähendab see, et lisandunud on 17 setut, sest Venemaal elab 2010. aasta andmeil vaid 214 setut. Eestis aga oskab 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt setu murrakut 12 549 inimest.

Seto kultuur

Eesti riik toetab seto kultuuri erinevate programmide kaudu. Siseministeeriumi Setomaa arenguprogramm käivitati 2006. aastal ning selle eesmärgiks on aidata kaasa piirkonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele läbi kohapealse ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise ning piirkonna turunduse. Kultuuriministeeriumi riikliku Setomaa kultuuriprogrammi 2010–2013 kaudu toetatakse pärimuskultuuri (Seto talumuuseum, Obinitsa muuseumitarõ, Leelopäevad jms), setu keelt ja haridust, ajalehe Setomaa ja ajakirja Peko Helü väljaandmist ning Seto Kongressi vanematekogu tegevust, sealhulgas seto kuningriigi päeva korraldamist.

Eesti esitas 2006. aastal seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja ning 2009. aastast on seto leelo arvatud sellesse nimekirja. Ka Venemaa poolel on Petseri rajoonis Radaja (Sigovo) külla rajatud seto muuseum, kus külalised saavad tutvuda kohaliku talukultuuriga ja maitsta seto rahvustoite.

täpsemalt

vaatamissoovitus:

ERMi e-hõimuklubi (28.04.2020) kõneles muuseumiõpetaja Anti Lillak seto kultuurist ja selle rahvusrühma päritolu ümber keerelnud arvamuste virrvarrist. Kas setod on kujunenud tõepoolest sajandite või koguni aastatuhandete vanusest põlisrahvast või on ehk siiski tegemist küllaltki hiliste sõdade ja pärisorjuse eest pagenute järeltulijatega? Head vaatamist!